• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 25.11.14, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Puidust. Puust ja punaseks

OÜ Nordic Houses juhatuse liige Argo Saul teeb ettepaneku siduda riiklikud tellimused nõudega ehitada puidust.
Argo Saul.
  • Argo Saul. Foto: Erakogu
Üks põhilisi rahvuslikke rikkusi on mets – üle poole Eesti pindalast on kaetud metsaga. Eesti kvaliteetne puit sobib suurepäraselt ehitusmaterjaliks. Puit on taastuv loodusvara ning selle ehitusmaterjalina kasutamine on kõige tõhusam viis vähendada CO2 emissiooni. Tsiteerides maailmakuulsat arhitekti Alex de Rijke'i – puit on uus betoon.
Skandinaaviamaades eelistatakse puitu ehitamisel aina enam, sest see on keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik. Pealegi on puitkarkass konstruktiivne lahendus kaasaja nõudmistele vastavate energiatõhusate majade ehitamiseks.
Ka eestlastel on teadmine ja oskused, kuidas ehitada puidust kaasaja nõuetele vastavalt. Eesti on suurim puitmajade eksportöör Euroopas, üle 90% sektori ettevõtete toodangust läheb ekspordiks. Puitmajasektoris tegutseb üle 140 ettevõtte ja igal aastal eksporditakse rohkem kui 40 riiki. Müügigeograafia ulatub Euroopast nii Aasiasse kui Aafrikasse, aga samuti Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse. Põhiturud on siiski Norra, Saksamaa ja Rootsi, ligi poole müügimahust annab Norra.
Miks eelistab norralane, kes on tuntud kui üks maailma jõukam ja samas ka nõudlikem klient, eestlaste tehasemaja? Küsimus ei ole hinnas, sest Eesti maja ei ole kõige odavam. Oleme mõistnud, et pigem hinnatakse Eesti toote ja teenuse kvaliteeti, eestlaste ärikultuuri, vastutustundlikkust, töökust ning paindlikkust.
USA riik kuulutas oktoobri keskel välja konkursi, et propageerida puidust kõrghoonete ehitamist. Auhinnafond selleks ettevõtmiseks on kaks miljonit dollarit. „Võtame mõõtu Norrasse kerkivast maailma kõrgeimast, 14korruseliselt elumajast,“ seisab tutvustuses. Muide, see maailma kõrgeim korterelamu kerkib Tartus Kodumajatehases toodetud moodulitest.
Eesti majatootjate edu on meil kodus märgatud, kuid mida on sellest laiemalt seni järeldatud? Tagamaks jätkusuutlikku majandust on Eestil käes aeg välja murda senistest dogmadest. Keskkonnasäästliku ehitamise propageerimine ja taastuva loodusvara puidu kasutamine tuleb seada riigi üheks prioriteediks. Miks mitte alustades sellest, et siduda kavasolev riiklik tellimus sotsiaalelamufondile nõudega ehitada puidust. Puit on ju kaasajal ehituses aina laiemalt kasutatav materjal ja ainuke kohalik taastuv ressurss.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele